Umbisikuline tegumood ja Ettevalmistus tasemetööks.

Umbisikulise tegumoe reeglid

ma-infinitiiv
da-infinitiiv
oleviku 1. pööre
Umbisikulise tegumoe olevik

elama
töötama
muutuma
kaotama
kirjutama
ehitama
elada
töötada
muutuda
kaotada
kirjutada
ehitada

elan
töötan
muutun
kaotan
kirjutan
ehitan
ela/takse
tööta/takse
muutu/takse
kaota/takse
kirjuta/takse
ehita/takse
ei ela/ta
ei tööta/ta
ei muutu/ta
ei kaota/ta
ei kirjuta/ta
ei ehita/ta
õppima
kukkuma
uppuma
rippuma

õppida
kukkuda
uppuda
rippuda
õpin
kukun
upun
ripun
õpi/takse
kuku/takse
upu/takse
ripu/takse

ei õpi/ta
ei kuku/ta
ei upu/ta
ei ripu/ta
lugema
kuduma
praadima

lugeda
kududa
praadida

loen
koon
praen

loe/takse
koo/takse
prae/takse
ei loe/ta
ei koo/ta
ei prae/ta
andma
teadma
leidma
püüdma

anda
teada
leida
püüda

annan
tean
leian
püüan
an/takse
tea/takse
lei/takse
püü/takse
ei an/ta
ei tea/ta
ei lei/ta
ei püü/ta
saatma
tootma
kiitma
lootma

saata
toota
kiita
loota
saadan
toodan
kiidan
loodan
saade/takse
toode/takse
kiide/takse
loode/takse
ei saade/ta
ei toode/ta
ei kiide/ta
ei loode/ta
seisma
maksma
tõusma

seista
maksta
tõusta
seisan
maksan
tõusen
seis/takse
maks/takse
tõus/takse
ei seis/ta
ei maks/ta
ei tõus/ta

hakkama
ruttama
hüppama

hakata
rutata
hüpata
hakkan
ruttan
hüppan
haka/takse
ruta/takse
hüpa/takse
ei haka/ta
ei ruta/ta
ei hüpa/ta
õmblema
kahtlema
vaidlema
mõtlema

õmmelda
kahelda
vaielda
mõelda
õmblen
kahtlen
vaidlen
mõtlen
õmmel/dakse
kahel/dakse
vaiel/dakse
mõel/dakse
ei õmmel/da
ei kahel/da
ei vaiel/da
ei mõel/da


ma-infinitiiv
da-infinitiiv
oleviku 1. pööre
Umbisikulise tegumoe olevik

tooma
looma
jooma
sööma
lööma
müüma
viima
käima

tuua
luua
juua
süüa
lüüa
müüa
viia
käia
toon
loon
joon
söön
löön
müün
viin
käin

tuu/akse
luu/akse
juu/akse
süü/akse
lüü/akse
müü/akse
vii/akse
käi/akse
ei too/da
ei loo/da
ei joo/da
ei söö/da
ei löö/da
ei müü/da
ei vii/da
ei käi/da


tulema
olema
panema
surema

tulla
olla
panna
surra

tulen
olen
panen
suren
tull/akse
oll/akse
pann/akse
surr/akse
ei tul/da
ei ol/da
ei pan/da
ei sur/da
minema
tegema
nägema

minna
teha
näha
lähen
teen
näen
minn/akse
teh/akse
näh/akse
ei min/da
ei teh/ta
ei näh/ta


Umbisikulise tegumoe harjutused
Pane sõna umbisikulise tegumoe minevikku.
 Nt.
1. Staadionil küll (jooksma) , aga ei (hüppama) kaugust.
 1.Staadionil küll joosti(jooksma,joosta,jooksen),aga ei hüpatud(hüppama,hüpata,hüppan) kaugust.


2. Kohvikus (tellima) kooke, aga kringlit ei (soovima) .
3. Kõik punased autod (ostma) ära, aga mootorrattaid ei (tahtma) .
4. Ehkki (võitlema) vapralt, mängu siiski ei (võitma) .
5. (Koostama) nimekirjad, kuid nendest ei (pidama) kinni.
6. Õnnetuses kannatanuid (aitama) palju, kuid ajakirjanduses sellest ei (rääkima) .
7. Raamat (müüma) läbi, aga uut tiraaži juurde ei (trükkima) .
8. (Kohtuma) kolm korda, aga lepingule alla ei (kirjutama) .
9. Jõuluõhtul (käima) kirikus, aga külla ei (minema) .
10. Kirjad (kirjutama) valmis, aga neid ära ei (saatma) .


Umbisikulise tegumoe lihtminevik
Nagu olevikus,vaid natuke teistmoodi.Olevikus on -takse(-dakse -akse) ja eituses -ta(-da), aga minevikus on -ti(-di) ja eituses -tud(-dud).
Näiteks: Kukkuma,kukkuda,kukun(nõrgem vorm) - kukutakse,ei kukuta (olevik) ja kukuti,ei kukutud(lihtminevik)


Umbisikulise tegumoe olevik
Безличная форма глагола
Umbisikulise tegumoe tunnusel esineb seitse kuju: -takse-dakse-akse-t-d-ta-daela/takselaul/daksesüü/akseela/t/ilaul/d/ilaul/da/vat.
Morfeemivariandid -takse-dakse ja -akse esinevad ainult kindla kõneviisi oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust: ela/takselaul/daksesüü/akse.
Kujud -t ja -d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus -iela/t/ilaul/d/i.
Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi -ta ja -daela/ta/vatlaul/da/vatela/ta/kslaul/da/ksela/ta/gulaul/da/guei ela/taei laul/da.
-t ja -d variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt -takse-t-ta ning liide -tud, teiselt poolt -dakse-d-da ning formatiiv -dudelama: ela/takseela/t/iela/ta/vatela/tudlaul/ma: laul/dakselaul/d/ilaul/da/vatlaul/dud.
Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga -akse kaasnevad ülejäänud vormides -d tunnusevariandid: -akse-d-da ja liited -dud, näiteks sööma: süü/aksesöö/d/isöö/da/vatsöö/dud



Eelmise aasta tasemetöö: 
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/TT_eesti_keel_6kl_2012.pdf

3.Tund

  • 2.3.Muutumatud sõnad:

  • Määrsõna(Наречие)
  • Abimäärsõna(Вспомогательное наречие)
  • Kaassõna(Предлог/Послелог)
  • Sidesõna(Союз)
  • Hüüdsõna(Междометие)

Määrsõna: On 3 rühmi.
1.Väljendab kohta(Kuhu?Kus?Kust?)Nt. Siin,seal,eemale
2.Väljendab aega(Millal?Kui kaua?)Nt. Siis,eile,varsti,jälle
3.Väljendab viisi(Kuidas?)Nt. Hästi,jalgsi,kiiresti

Abimäärsõna: NB!Alati koos tegusõnaga!!!
Nt.(jooksis) ette,(vaatas) üle

Kaassõna:
Nt. (maja) ette,üle (aia)

Sidesõna:
Nt. ja,ning,et,sest

Hüüdsõna:
Nt. Oh!Ah!Ahaaa!



2.Tund
2.Sõnaliigid(Части речи)

  • 2.1.Käändsõnad(Склоняемые):


  • Nimisõna(Существительное)
  • Omadussõna(Прилагательное)
  • Arvsõna(Числительные)
Nimisõna:
Nt. Ema - ema -emat

Omadussõna:
Nt. Kollane - kollase - kollast

Arvsõna:
Nt. Üks - ühe -ühte


  • 2.2.Pöördsõnad(Спрягаемые):

  • Tegusõna(Глагол)

Tegusõna:
Nt. Ma loen-sa loed - ta loeb jne.




1. Tund
1.Silbitamine ja poolitamine.Слоги и перенос.
  • Tähed:

Täishäälikud: Гласные
A,E,I,O,U,Õ,Ä,Ö,Ü

Kaashäälikud: Согласные

Suleta:H,J,L,M,N,R,S,U ; Sulg: K,P,T,G,B,D

Võõrhäälikud: Заимствованые

C,F,Q,Š,Z,Ž,W,X,Y


  • 1.1.Silbitamine


Mu|na,juu|bel,raa|ma|tud,koo|li|ma|ja,tul|la,korst|na.



  • 1.2.Poolitamine.


Ma lähen täna koos sõpraga jalgpalli män-

gida.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar