Häid jõulu!!!

40.Kordame umbisikulist tegumoodi.

1. Reklaamidega (püüdma)  inimesi rohkem ostma meelitada.  püüakse

2. Hotellitube (koristama)  igal hommikul.

3. Dokumentide vastuvõtt (lõpetama)  juunis.

4. Hommikuks (sööma)  putru ja jogurtit.

5. Moosi ja kartuleid (hoidma)  keldris.

6. Käsi (pesema)  sooja vee ja seebiga.

7. Kõige meelsamini (lugema)  Oskar Lutsu "Kevadet".

8. Üliõpilastele (andma)  uued sõnaraamatud.

9. Parimatele (kinkima)  kontserdipiletid.

10. Meie tööga (olema)  rahul.

39.Käskiv kõneviis(mitmus)

1. Vaata  vähem televiisorit! 1. Vaata Vaadake vähem televiisorit!

2. Tee  hommikvõimlemist!

3. Käi  talvel suusatamas!

4. Veeda  puhkus kodumaal!

5. Jookse  kiiresti!

6. Oota  mind klubi juures!

7. Kasta  lilli iga päev!

8. Pese  käsi seebiga!

9. Hoia  uksed ja aknad talvel kinni!

10. Pane  uks lukku!

38. Käskiv kõneviis(ainsus)

1. (Lugema)  seda raamatut! Loe!

2. (Õppima)  kõik uued sõnad pähe!

3. (Vaatama)  seda filmi!

4. (Tooma)  poest piima!

5. (Ostma)  meie raamatuid!

6. (Ütlema)  mulle oma telefoninumber!

7. (Kinkima)  sõbrale sõnaraamat!

8. (Tundma)  oma kodumaad!

9. (Kuulama)  raadiot!

10. (Tegema)  oma tuba korda!

37.Pane sõna kaudse kõneviisi täisminevikku.

1. Selle romaani (kirjutama)  Oskar Lutsu vend. 1.Selle romaani olevat kirjutanud(Täisminevik kaudse kõneviisis) Oskar Lutsu vend.

2. Kinopiletite hinnad (tõusma)  juba eelmisel aastal.

3. Peeter (tegema)  liiklusavarii.

4. Mati (jääma)  roolis magama.

5. Vanaema (küpsetama)  suure tordi.

6. Banaanide hind (langema) .

7. Sportlane (tarvitama)  keelatud aineid. 7. Sportlane (tarvitama) olevat tarvitanud (Täisminevik kaudne kõneviis) keelatud aineid.

8. Uus sekretär (jätma)  endast hea mulje.

9. Naaber (lubama)  oma auto remonti viia.

10. Autojuht (põgenema)  sündmuskohalt

36.Harjutused.Kaudne kõneviis.

1. Finnair (lendama)  nüüd ka Tartusse. Finnair lendavat nüüd ka Tartusse.

2. Öised bussid (peatuma)  nüüd ka Tallinna sadamas.

3. Elektri hind (tõusma)  järgmisel aastal.

4. Taavi (kirjutama)  praegu oma esimest romaani.

5. Juula (tahtma)  kuulsaks saada.

6, Uus kaubamaja (valmima)  detsembris.

7. Leping (lõppema)  järgmisel aastal.

8. Ta (pidama)  sinna jääma kolmeks nädalaks.

9. Järgmisel nädalal (saama)  ta haiglast välja.

10. Liina (kuduma)  Martinile vesti.

11. Õpilased (õppima)  liiga vähe.

12. See tüdruk (teadma)  kõike.

35.Käskiv kõneviis[Повелительное наклонение],Kaudne kõneviis(Косвенное наклонение)

ПОВЕЛИТЕЛЬНОЕ НАКЛОНЕНИЕ. KÄSKIV KÕNEVIIS

ЕДИНСТВЕННОЕ ЧИСЛО

 Второе лицо единственного числа повелительного наклонения образуется

от основы настоящего времени изъявительного наклонения.

 Утвердительные формы

tulen	tule!
teen	tee!
kirjutan	kirjuta!

NB! Sa lähed → Mine!

Отрицательные формы

eitus = ära + ainsuse käskiv kõneviis

ära tule!

ära tee!

ära kirjuta!

Näiteks: Tule sisse! Otsi oma võti üles! Ära räägi nii valjusti!

Дополнение при отрицании всегда в osastav.

Näiteks: Ära vaata nii palju telerit (osastav)!

              Ära laula seda laulu (osastav)!

           

МНОЖЕСТВЕННОЕ ЧИСЛО

 Второе лицо множественного числа повелительного наклонения образуется от

основы da-инфинитива путем прибавления признака -ge или -ke.

 Утвердительные формы

 1) Если глагол имеет в da-инфинитиве окончание -da, то признак повелительного

наклонения -ge.  

Näiteks: magada + ge → magage!

 2) Если глагол имеет в da-инфинитиве окончание -ta, то признак повелительного

наклонения -kе.

Näiteks: aidata + ke → aidake!

 3) Если глагол имеет в da-инфинитиве окончание -а, то признак повелительного

наклонения -ke.

Näiteks: osta + ke → ostke!

Если перед -а стоит гласная или звонкая согласная, то признак

повелительного наклонения -ge.

Näiteks: käia → käige!

              tulla →   tulge!

              minna →  minge! 

 

4) У глаголов с односложной основой на долгий -оо- или -öö- признак повелительного наклонения прибавляется к основе ma-инфинитива.

ma-infinitiiv	da-infinitiiv	käskiv kõneviis	ma-infinitiiv	da-infinitiiv	käskiv kõneviis
jooma	juua	jooge!	pooma	puua	pooge!
tooma	tuua	tooge!	lööma	lüüa	lööge!
looma	luua	looge!	sööma	süüa	sööge!

Отрицательные формы

eitus = ärge + mitmuse käskiv kõneviis

ärge magage!

ärge aidake!

ärge ostke!

 а 

Näiteks: Ärge närveerige!

              Võtke istet!

              Palun tutvustage mulle seda väljakut!

              Tulge õhtul mulle külla!

              Ärge selle pärast muretsege!

                          Palun kirjutage siia oma allkiri!

Kaudne kõneviis(Косвенное наклонение)

Косвенное наклонение это 4 и последнее наклонение эстонского языка.

Это наклонение соответствует словам: якобы,будто,говорят,вроде.

Для создания  нужна основа ma-инфинитива, к которой добавляется конец -vat.

Например:

Ta kirjutavat kontrolltööd viie peale(viiele).- Он якобы(вроде/говорят) пишет контрольные на 5.

Ema unustavat kilekotti autosse.- Мама якобы(вроде) забыла пакет в машине.

Mu(Minu) vend aitavat isa.-Мой брат якобы помогает папе.

Stjuardess ütlevat ei taha süüa meile anda.-Стюардесса говорят(будто бы,якобы) не хочет раздавать еду.

Jms.

so. nt. Ütle-ma,Ütel-da(Öel-da),ütle-n

Ütlema = Ütle+vat = Ütlevat= якобы говорят

 

34.Käskiv kõneviis(Повелительное наклонение)

KÄSKIV KÕNEVIIS

Käskiv kõneviis. Повелительное наклонение (приказы, просьбы, запреты)

Форма 2-го лица единственного числа повелительного наклонения образуется от основы настоящего времени (ma annan Þ anna), форма множественного числа и вежливая форма (на Вы) от основы da–инфинитива с помощью признака ge/ke (and/a Þ and/ke, laul/da Þlaul/ge).

Признак –ge присоединяется к основам:

а) глаголов с инфинитивом на –da:

Tõlkida - tõlkige!

Paluda - paluge!

Ütelda (öelda) - ütelge! (öelge!)

Aru saada – saage aru!

б) глаголов с инфинитивом на –а после гласных и звонких согласных:

Käia – käige!

Viia – viige!

 Panna – pange!

Tulla – tulge!

Olla – olge!

Minna – minge!

У глаголов с односложной основой на долгий –оо- или –öö- признак повелительного наклонения прибавляется к основе ma-инфинитива:

Jooma – jooge!

Tooma – tooge!

Sööma - sööge!

Lööma – lööge!

Отрицательная форма повелительного наклонения – запрет – это та же повелительная форма, но с добавлением ära/ärge: ära tule/ ärge tulge. Ära добавляется в единственном числе ärge во множественном и в вежливой форме на Вы.

Söö! (ешь)– Ära söö! (не ешь)                      Sööge! (ешьте) – Ärge sööge! (не ешьте)

Räägi! (говори) – Ära räägi! (не говори)     Rääkige! (говорите) – Ärge rääkige! (не говорите)

Loe! (читай) – Ära loe! (не читай)               Lugege! (читайте) – Ärge lugege! (не читайте)

Ole lahke! (будь добр)                                  Olge lahke! (будьте добры)

NB! Mine! (иди) – Ära mine! (не иди)        Minge! (идите!) – Ärge minge! (не идите) 

33.

 31. Joonistasin (kuulus mees) ....................................................... , aga pilti valmis ei
saanud.
(31)Nt. Joonistasin (kuulus mees) kuulsat meest , aga pilti valmis ei saanud. (Omastav,sest on eitus)
32. (See laisk mees) .................................................................... elu pole kerge.
33. Ära kirjuta (pikk ülesanne) ........................................................... vihikusse!
34. Õppisin terve õhtu (luuletus) ..................................... .., aga ikka ei oska.
35. Õpetaja kirjutas (hea hinne) ................................................................ taha kiituse:
36. Kirjutage (hea hinne) ...................................................... päevikusse!
37. Lapsed armastavad (ema, isa, õde, vend, tädi, onu ja õpetaja) ..........................................
38. Eelmisel nädalal meil polnud (B-keele tund) ......................................................... .
39. Ärge unustage (sõber) ............................................................................. !
 40. Unustage (halb sõber) ............................................................................. !

32.Pane sõna õigesse kääntesse(Nimetav,Omastav,Osastav)

19. Vanaisal ei ole enam (töökas ja tark hobune) ................................................................. .
(19)Nt. Vanaisal ei ole enam (töökas ja tark hobune) töökast ja tarka hobust (Osastav,sest on eitus) .
20. Tuppa lendas mitu (väike sääsk) ....................................................................... .
21. Sääsed kardavad (ämblik)........................................ .
22. Meie koeral on viis (kutsikas) ........................................... .
23. (Vaene lind) ..................................................... elu oli talvel raske.
24. Üks (tähtis ja töökas kuldnokk) .................................................................. askeldab õues.
25. (Hunt) ................................................. taga jooksid nende kutsikad.
26. Ma ei tea veel (pikk reegel) ........................................................ .. peast.
27. (Pikk kontsert) ................................................................... ajal ajavad lapsed juttu.
28. Eesti keeles on meil mitu (hea hinne) ............................................................ .
29. Me ei kuulnud (kevadkontsert) ......................................................... .
30. Õppisin (pikk luuletus) ........................................................ pähe ja sain viie.

31.Vali kas nimetav,omastav või osastav?

(1)Nt. Antsul on MITU (vend ja õde).  venda ja õde.(Osastav,sest mitu)
2. Mees elab (rikas naine) ...................................................................juures.
3. (Laisk laps) ........................................vanemad kutsuti kooli.
4. Raivo aitab suvel oma (rika onu) ...................................................... .
5. Sellel emal on mitu (töökas tütar) ............................................................... .
6. (Tark tüdruk) ................................................................... kõrval on hea istuda.
7. Istusin kinos (pikk poiss) ............................................................... taga.
8. Kardan (uus kuri naaber) .......................................................................... .
9. Valimistel osales mitu (kuulus mees ja naine) ..................................................... .


10. Tiit usaldab (kuri onu) ............................................................ .
11. (Häbelik ja kurb õde) .................................................................. vend on haige.
12. Mees armastab oma (tütar ja poeg) ...................................................................... .
13. Mul ei ole väga (hea sõber) ............................................................. .
14. President pani oma (laps) .............................................. pildi töölauale.
15. Leidsin endale eesti perest (uus sõber) ........................................................... .
16. (Halb inimene) .................................................................... südametunnistus pole puhas.
17. (Suur siga) ................................................................... saatus on kurb.
18. Laudas on paar (suur siga) ................................................................. .
A

30.Pane sõna kas osastavasse või omastavasse!Mõtle!

1. Kõndisime kiiresti läbi (pime park)  ja siis üle (uus sild) , kuni jõudsime (hotell)  juurde.

2. Postkontor asub (see suur väljak)  ääres (kohvik)  kõrval.

3. Tööle jõudes märkasin, et olin (telefon)  ja (kabinet, võti)  maha unustanud.

4. Kass astus ettevaatlikult veel (üks samm)  ja jäi siis seisma. 5. (Andekas kondiiter)  premeeriti reisiga kuulsasse Prantsuse šokolaadikohvikusse. 6. Sisekujundaja soovitas osta elutuppa (kollane diivan)  ja (väike rohekas vaip) . 7. Sellise seeliku jaoks tuleb osta kaks (meeter)  (triibuline villane riie) . 8. Ma ei tunne ühtegi (kuulus laulja)  ega (kunstnik) . 9. Direktor kõnnib närviliselt mööda (pikk koridor)  ja vaatab (kell) . 10. (Kolmas korrus)  aknast võib näha lillekioskit ja bussipeatust. 11. Arst kontrollis patsiendi (süda)  ja mõõtis (vererõhk) .

29.Pane sõna ainsusesse osastavasse!

1. Kirja saatmiseks on vaja (ümbrik)  ja (postmark) .

2. Tal oli raske (korralik töökoht)  leida.

3. Loen parajasti (üks kurb jutt) .

4. Ära pane kohvi sisse nii palju (suhkur)  ja (koor) .

5. Lase spetsialistil oma (elektrisüsteem)  kontrollida.

6. Võileivatordi valmistamiseks on vaja (leib) , (majonees) , (kurk)  ja (tuunikala) .

7. Juba kaks päeva kirjutab Juhan (uus artikkel)  siilide talveunest.

8. Selleks tööks jäi mul väga vähe (aeg) .

9. Bussi väljumiseni on jäänud paar (minut) .

10. Artikli kirjutamiseks kulus pool (päev) .

11. Lugesin just (ajaleht) , kui telefon helises.

12. Kohtasin linnas (vana tuttav) .

13. Kui tahate (hea tee) , lisage mustale teele pisut (mesi)  ja väike tükk (sidrun)  või (apelsin) .

28.Pane sõna ainsusesse omastavasse.

1. Kodust lahkudes panen (aken)  kinni ja (uks)  lukku.

2. Sünnipäevaks tellin kohvikust (kringel)  ja (võileivatort)

3. Kui tunned end halvasti, mine kindlasti (arst)  juurde.

4. Käisin küll poes, aga ikka unustasin (kohv)  ja (pesupulber)  ostmata.

5. (Sünnipäev)  hommikul üllatasid sõbrad mind lillede ja lauluga.

6. Ööklubi Armastus asub (Turg)  tänavas.

7. 1. septembril pidas ülikooli peahoones kõne Eesti (Vabariik)  president.

8. Maja ees seisab (mina, vend)  uus auto.

9. Arsti kabinet asub (koridor)  lõpus.

10. Õnnitleme Juhanit (juubel)  puhul.

11. Ratturid sõitsid ringi ümber järve (kaks)  tunniga.

12. Kunstniku kohta saate rohkem teavet (näitus)  kuraatorilt.

27.Põhikäänte reeglid.[Nimetav,Omastav,Osastav]

PÕHIKÄÄNDED

NIMETAV OMASTAV OSASTAV

NIMETAV KÄÄNE

Kes? – кто? Mis? – что?

Падеж nimetav не имеет падежного окончания. Во множественном числе nimetav имеет вместо окончания признак множественного числа –d.

1. В качестве подлежащего в утвердительной речи.

Tüdruk loeb raamatut.

2. В качестве обращения.

Ema, tule siia!

3. С глаголами в повелительном наклонении (не всегда)

Too mulle vihik!

OMASTAV KÄÄNE

Kelle? – кого? чей? чьи? Mille? – чего? чей? чьи?

-a, -e, - i, -u

Представляет собой основу склоняемых слов, к которой присоединяются падежные окончания и признаки при образовании всех падежных форм единственного числа (кроме osastav) и при образовании падежа nimetav множественного числа. Падеж omastav всегда оканчивается на гласную. Правил, регламентирующих её выбор, не существует, хотя есть некоторые закономерности:

·         naine – naise     -NE → -SE

·         tore – toreda (прилагательное на –е, в падеже nimetav два кратких слова)

jahe – jaheda

hõbe – hõbeda

libe – libeda

·         viies – viienda (порядковые числительные)

1. Принадлежность

Tüdruku kleit on väga ilus. Magamistoa uks on vana.

2. С послелогом (tagasõna)

Laua peal on raamatud. Kapi taga on vana karp.

3. С предлогом (eessõna)

Minge üle tänava!

Tee viib läbi metsa!

4. Если сказуемое выражает законченное действие. На русский язык переводиться совершенным     видом глагола. (что сделает? что сделал?)

Ta joonistas ilusa pildi. Ma sõin võileiva.

На результативность действия могут также указывать ära, läbi, valmis.

Ma tundsin selle noormehe fotol ära. Poiss luges selle raamatu ära. Kas sa oled referaadi juba valmis kirjutanud?

OSASTAV KÄÄNE

Keda? – кого? Mida? – чего? что?

- t, - d, - a, -e, -i, -u

d                                                                                                                                                                                 

1.) После сверхдолгих гласных и дифтонгов

Nim                                  Om                              Os

maa                                 maa                            maad

puu                                 puu                             puud

2.) C местоимениями

mind – меня, sind – тебя

3.) В словах

Nim                                  Om                              Os

veri кровь                    vere                              verd

meri море                    mere                              merd

tuli огонь                     tule                               tuld

lumi снег                     lume                             lund

uni сон                         une                               und

t

1.) В словах, которые в omastav единственного числа состоят из трёх или более слогов

Nim                                  Om                              Os

raamat                            raamatu                     raamatut

vihik                              vihiku                        vihikut

kolmas                           kolmanda                  kolmandat

2.) В словах, которые в nimetav состоят из двух слогов и оканчиваются на - е

Nim                                  Om                              Os

pere                                  pere                             peret

tore                                   toreda                         toredat

3.)

Nim                                  Om                              Os

-s                                      -se                               -st

-ne                                    -se                               -st

inimene                        inimese                       inimest

õpilane                         õpilase                        õpilast

harjutus                        harjutuse                     harjutust

4.)  В словах, которые в nimetav оканчиваются на -l, -n, -r, а в omastav в них выпадает один гласный

 Nim                                  Om                              Os

number                           numbri                      numbrit

meeter                            meetri                         meetrit

teater                              teatri                          teatrit

5.)  В словах, которые в nimetav односложны и оканчиваются на -l, -n, -r, -s

Nim                                  Om                              Os

keel                                 keele                        keelt

noor                                noore                       noort

uus                                  uue                          uut

Ø

1.) Слова, которые в nimetav (кроме слов на -е) и в omastav состоят из двух кратких слогов

Nim                                  Om                              Os

ema                                 ema                             ema

isa                                    isa                               isa

onu                                  onu                             onu

tädi                                  tädi                              tädi

 2.) В конце слова – kk, -pp, -tt

Nim                                  Om                              Os

nukk                              nuku                              nukku

kapp                              kapi                               kappi

vatt                                vati                                vatti

3.) слова со сверхдолгими гласными + -k, -p, -t

Nim                                  Om                              Os

köök                               köögi                          kööki

seep                                seebi                          seepi

pliit                                pliidi                           pliiti

4.) С суффиксами -nik, -lik, -stik, которые подвержены чередованию

Nim                                  Om                              Os

kirjanik                            kirjaniku                    kirjanikku

kunstnik                          kunstniku                   kunstnikku

aednik                             aedniku                      aednikku

Osastav используется

1.    С отрицанием

Mul ei ole venda ega õde. Tüdruk ei loe raamatut. Ära too vihikut.

2.    С числительным больше одного.

Tal on kaks koera. Majas on neli trepikoda.

3.    Со словом mitu (несколько)

Klassis on mitu inimest.

4.    Для обозначения незаконченного, продолжающегося действия:

Ma joonistan inimest. – я рисую человека. Ma joonistasin inimese. – Я нарисовала человека.

5.    Со словами pakk, pudel, tass, toos, klaas, liiter, kilo.

Pakk võid, liiter piima, tass kohvi

6.    Дополнение обозначает часть предмета.

Ulata mulle palun suhkrut.

7.    С глаголами, которые требуют падежа osastav:

Armastama

     Kuulama

     Külastama

     Vaatama

     Tänama

     Näitama