50. Omastav kääne ja selle kasutamine.

Millal kasutame Omastava käänet?

 1) Nimetava mitmuse moodustamiseks:
Nimetava mitmuse moodustamiseks lisame -d omastava käände lõppu.
Vaatamisväärsus(N) ,vaatamisväärsuse(O), vaatamisväärsust(Os) 
            Vaatamisväärsuse+ -d = vaatamisväärsused

 2) Teiste käänete moodustamiseks :
Muuseum, -i, -i 
              Muuseumi+ käande lõpp= Muuseumisse ,muuseumis, muuseumist, muuseumile, muuseumil, muuseumilt, muuseumiks, muuseumina, muuseumini, muuseumita, muuseumiga.

 3) Mille oma?
 Tema(Ta), tema(ta), teda
              See on tema(ta) pliiats.

 4) Liitsõnade moodustamiseks
 Laud, laua, lauda
              Laual on laualamp. Laualamp= laua+lamp

 5) Koos tagasõnadega(ees,taga,kõrval,juures,jaoks jt):
 Mina(Ma), minu(mu), mind
              Minu(mu) ees seisab õpetaja.

 6) Lõpetatud tegevus:
 Siider, siidri, siidrit
 Mina jõin siidri.

49.-mata vorm (harjutus)

1. Nõud ei ole pestud. - Nõud on .

2. Tube ei ole koristatud. - Toad on .

3. Juuksed ei ole kammitud. - Juuksed on .

4. Supp ei ole söödud. - Supp on .

5. Kampsunit ei kootud. - Kampsun jäi .

6. Lepingut ei sõlmitud. - Leping on .

7. Teatrisse ei mindud. - Teatrisse jäi .

8. Filmi pole nähtud. - Film jäi .

9. Seda mängu ei võidetud. - See mäng jäi .

10. Tallinnasse ei sõidetud. - Tallinnasse jäi .

48.Täisminevik (harjutus)

1. Kui kaua te (töötama) siin tehases ?

2. Sõbrad (ootama) sind juba kaua .

3. Kas sa (saatma) juba jõulukaardid ära ?

4. Millega Tiit (tegelema) kõik need aastat ?

5. Mari (vaatama) seda filmi juba kaks korda .

6. Me ei (mõtlema) teie ettepaneku peale veel .

7. Pille-Riin (joonistama) sel nädalal kaks ilusat pilti.

8. Kirjanik (avaldama) neli romaani ja kümme luulekogu.

9. Mida Oskar Luts peale "Kevade" veel (kirjutama) ?

10. Ma (kuduma) terve päeva kampsunit .

11. Kes küll (õmblema) selle imeilusa kleidi?

12. Kui te (lõpetama) töö , võite puhata.

47.Täisminevik(harjutus)

1. Kirjutage täisminevikus.

Näidis: Ta töötab haiglas. – Ta on töötanud haiglas.

1. Ma loen väga palju.

2. Ema annab mulle head nõu.

3. Ma ei käi Kanaari saartel puhkamas.

4. Miks te mulle valetate?

5. Nad õpivad Tartu Ülikoolis.

6. Ma teen palju sporti.

7. Ta peseb ennast hommikuti külma veega.

8. Me sööme liiga palju magusat.

11. Meie vanemad elavad külas. .

12. Nad puhkavad Hiiumaal.

46.Täisminevik

Lihtminevik väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne teise minevikuhetkega.

Kristjan käis eile poes.

Täisminevik annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu.

Aare on lõpetanud Tallinna Ülikooli.

Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda kui sellele viitavad kestvusväljendid.

Piret on tantsinud juba kaheksa aastat.

Oleme juba 8.klaasis.

45.Verbide(Tegusõnade) rektsioon.

Keda?Mida?

• Nautima
• Jälgima
• Aitama
• Pooldama
• Kasutama
• Harrastama
• Segama

_____________________________________

?Kellesse?Millesse

• Suhtuma

______________________________________

?Kuhu

• Kolima
• Jääma

______________________________________

?Kus

• Käima

______________________________________

?Kellest?Millest

• Sõltuma
• Rõõmu tundma
• Lugu pidama
• Koosnema
• Erinema

______________________________________

?Kelleks?Milleks

• Muutuma

______________________________________

?Kellega?Millega

• Rahul olema
• Harjuma
• Nõus olema
• Nõustuma
• Arvestama
• Suhtlema

______________________________________

?Mille vastu

• Huvi tundma